Kas sa Espressot tead?

Kui ei, siis teeme tutvust.
Alustuseks lase endale üks espresso ja kõrvale klaas vett.

Espresso on kõigi populaarsemate kohvijookide (cappuccino, caffe latte, flat white, caffe Americano) vundamendiks.
Espresso valmib, kui peeneks jahvatatud rõstitud kohviubadest (ca 7g) pressitakse 9-10 barise rõhu all läbi ca 90 kraadine vesi.
Just selle protsessi tulemusel eristub espresso ja selle baasil valmistatavad joogid filterkohvist ja muudel meetoditel valmistatud kohvidest.
Espresso valmistamisel jõuavad jooki väikesed õlitilgad, kohvi tahked osad ja gaasi mullikesed, millest moodustub joogile kreema – pinnal olev vahukiht.
See kooslus tagab espresso erilise aromaatsuse ja maitseküllasuse, mida muude valmistamiseetoditega ei saavuta.

Millistest ubadest espressot valmistada?
Ei ole olemas spetsiaalseid Espresso kohviube. Kohviubade valik sõltub jooja maitseeelistustest.
Kui kohvitootja on pakile kirjutanud „Espresso“ või mis iganes muu kohvijoogi nimetuse, on tegemist lihtsalt turundusliku nüansiga.
Kuna espressos tulevad kõik kohvi maitsed kontsentreerituse tõttu tugevalt esile, tasub selle joogi jaoks eelistada kvaliteetsemaid kohviube.

Kui kange on espresso?
Espresso arvatakse olema kangem, kui ta tegelikult on.
Klassikalises espressoshotis, mis on ca 30ml, on tegelikult kofeiini 2-4x vähem, kui kruusitäies filterkohvis.
1 shot espressot sisaldab natuke üle 50mg kofeiini, samas, kui kruusitäis „pätikohvi“ sisaldab ca 200mg.
See tuleneb kohvipuru kontakti kestvusest kuuma veega.
Espresso valmistamiseks surutakse kuum vesi läbi kohvipuru rõhu all, ca 25 sekunid jooksul, samas, kui filterkohvi puhul kestab kohvi „tõmbamine“ üle 2 minuti.
Espresso maitse on väga rikkalik ning kofeiin jõuab jooja verre kiiremini, sellest ka inimlik valearusaam, et  see jook on kangem.

Kui vana on espresso?
1884 aastal patendeeris Toriinost pärit itaallane Angela Moriondo, esmakordselt auru jõul töötava seadme, mis valmistas kohvi espresso meetodil. See seade oli aga algeline ning valmistas korraga suurema koguse kohvi.
1901 aastal patendeeris Milano itaallane Luigi Bezzera mitmed uuendused olemasolevale seadmele, mille tulemusel oli võimalik kohvi valmistada serveeringute kaupa, auru jõul, kiiresti ning ühe seadmega.   
Kusjuures, espresso baasil valmistatavad caffe latted ja cappuccinod leiutati ca 50 aastat hiljem hoopis USA-s.

Miks juua espressot?
Lisaks ergutavale toimele, omistatakse espressole ja kohvile üldiselt mitmeid häid omadusi:
Parandab pikaajalist mälu.
Sisaldab ohtralt antioksüdante.
Suurendab füüsilist aktiivsust.
Kiirendab ainevahetust.
Vähendab diabeedi riski.
Parandab keskendumisvõimet.
Sisaldab vähe kaloreid.
Vähendab insuldi võimalust.
Soodustab kaalu langetamist.
Tõstab tuju.

Kui espresso ei kuulu sinu igapäevaste jookide hulka, on aeg avardada enda päevaste maitseelamuste horisonti ning leida talle oma koht.
Meeldivaid espressoelamusi!

MILLAL HAKATI KOHVI JOOMA JA KUIDAS SELLENI JÕUTI?

Tuntuim kohvi saamislugu räägib Kaldi nimelisest Etioopia kitsekarjusest, kes millalgi 9. sajandi keskpaigas avastas, et peale ühe konkreetse põõsa marjade söömist muutusid tema kitsed eriti ülemeelikuks ning hakkasid kepseldes tantsima. 

Kaldi rääkis enda tähelepanekust kohaliku kloostri munkadele, kes hakkasid marjadega eksperimenteerima. Selgus, et söömiseks on need liiga kibedad, misjärel katsetati leotiste valmistamist. Toorest marjast aga midagi meeldivat ei suudetud toota. Tulemuseks oli kibe rüübe, mis aitas munkadel kauem palvetada.
Legendi järgi olevat ubade röstimiseni jõutud juhuslikult, kui pettunud mungad tarbimiskõlbmatud marjad tulle olid visanud, misjärel täitus õhk meeldiva aroomiga. 
Ja kohv, sellisena, nagu me seda teame, oligi sündinud.  

Umbes 500 aastat hiljem, oli kohv jõudnud Egiptusesse ja Araabia poolsaarele, kust see kaupmeeste abiga 16. sajandiks Türki rändas. 
On teada, et Türgis avati sel ajal ka mitmed tänapäevases tähenduses kohvikud, kus sai kohvi juua, ajalehti lugeda ja sotsialiseeruda. 

KOHV JÕUAB EUROOPASSE JA EESTISSE

Euroopasse jõudis kohv Türgist, läbi Itaalia 16. sajandi lõpus ning muutus järgneval sajandil tõeliselt populaarseks. Avati kohvikuid ning jõukamad elanikud tarbisid seda luksuskaupa ka kodudes. 

Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpus. 
Esimene teadaolev kohvik avati Tallinna Linnaarhiivi andmeil 1702 aastal saragossalase Alphonso Tellado Carvallido poolt. 
Veel on teada 1774. aastal Tallinnas Kuninga tänaval avatud kohvik Stadt Hamburg.
Kahjuks ei ole Eestis kohvi tarbimise ega esimeste kohvikute ajaloo kohta just liialt palju andmeid kogutud. Küll on aga kohvikanne ja veskeid märgitud erinevates varaloendites juba 1722. aastast, millest võime järeldada, et sel ajal valmistati kohvi juba ka kodustes tingimustes. 
Esialgu oli kohvi nautimine siiski eliidi rööm. 
Kohvi populaarsus hakkas Eestis kasvama alles 19. sajandi teises pooles.  

Kui Sul on kodus või kontoris automaatne kohvimasin, tead, et see nõuab aegajalt puhastamist ning filtri vahetust. Miks see nii tähtis on? Mis juhtub, kui jätad puhastuse või filtrivahetuse tegemata? 

KATLAKIVI

Sõltumata kohvimasinas kasutatava vee kvaliteedist, sisaldab see alati erinevaid mineraalaineid nagu näiteks kaltsium ja magneesium, mis ladestuvad aja jooksul kohvimasina torustiku ning kütteelementide seintele. 
Enne, kui tekkiv sade hakkab kohvimasina torustikku märgatavalt ummistama, kahjustab see juba kütteelemente ja kohvi maitset.
Katlakivi on väga halb soojusjuht seega mõjutab juba väga väike kiht kütteelemendi võimet vett soojendada. 
Kütteelement peab vee soojendamiseks nägema rohkem vaeva ning ei saavuta tihti soovitavat vee temperatuuri. 
See vähendab kütteelemendi eluiga ning mõjutab otseselt ka kohvi maitset. 

KOHVI MAITSE

Kohvi maitse sõltub vee temperatuurist. Juba 1 kraadine vee temperatuuri vahe mõjutab kohvi maitset nii suurel määral, et sellest saab aru iga kohvijooja.
Kui kohvimasinal on katlakivi puhastus tegemata, toimub küttekehas just selline temperatuurihälve ja kohvi maitse on tuntavalt kehvem.   

FILTER

Kohv koosneb 99% veest, seega mõjutab vee maitse kohvi maitset olulisel määral. 
Aktiivsõefilter eemaldab veest kloori, setted, lenduvad orgaanilised ühendid, lõhnad ja maitsed. 
Aktiivsõe filter suudab siduda piiratud koguses eelmainitud vee osasid seega tuleb filtrit regulaarselt vahetada. 
Vana filter on võrdväärne filtri puudumisega. 

PIIMASÜSTEEMI PUHASTAMINE

Piimasüsteem ja piimavoolik tuleb loputada alati peale piimakohvide valmistamist. Automaatsetel kohvimasinatel on piimasüsteemi kiirloputuse režiim, mis loputab veega läbi tüüsi, mis piima vahtu ajab. Kui see jääb tegemata, ei pruugi masin järgmisel korral enam piima korralikult vahustada. Sellisel juhul tuleb vahustaja osadeks lahti monteerida ning jooksva vee all käsitsi loputada (kõige tähtsam on läbi loputada kummist tüüs). 
Piimavoolik, tuleb peale piimakohvide valmistamist masinast eraldada ja jooksva vee all läbi loputada. 
Kui hoiad piimasüsteemi puhtana, teeb su kohvimasin su cappuccinole alati ideaalse piimavahu. 

HALLITUS

Hallitus saab kasvada vaid kasvuks sobilikes tingimustes: niiskes ja orgaanilises materjalis, millest toituda. Selline keskkond on kohvimasina sees kõikidel pindadel, mis kohviga kokku puutuvad. 
Esimene koht, kus sinu kohvimasinas hallitus arenema hakkab, on kohvijääkide sahtel, mida pole piisavalt tihti tühjendatud ja puhastatud. 
Alati kui sahtlit tühjendad, loputa see kohvijääkidest puhtaks. 
Ülejäänud kohviga kokku puutuvad pinnad puhastab masin tabletipesu käigus. Seega tee tabletipesu alati siis, kui masin seda küsib. 

KUIDAS JA MILLAL MASINAT PUHASTADA

Kvaliteetsed kohvimasinad annavad puhastamise ning filtrivahetuse vajadusest ise teada ning juhendavad teid läbi kogu protsessi. 
Soovitatav on masina puhastusteatele esimesel võimalusel reageerida. Selleks tasub kodus alati omada piisav varu filtreid ja puhastustablette. 
Õigesti hooldatud kvaliteetne kohvimasin teeb teile imemaitsvaid kohvijooke ka 15 aasta pärast.   

Need on 2 põhilist kohvioasorti, millest meie igapäevane kohv valmistatud on. Ilma botaanilistesse peensustesse laskumata, anname siin lühida ülevaate omadustest, mida üks kohvisõber võiks teada. 

ARAABIKA

Araabika kohvioad moodustavad umbes 60% kogu maailmas toodetavast kohvist. See on ka kohvisort, millest kohvi inimtarbimise lugu Etioopias alguse sai. Olenemata oma ajaloost, on araabikal ka olulisi maitseomadusi, mis seda eelistatuma sordina hoiavad. 
Araabika ubadest valmistatud kohv on mahedam, aromaatsem ja magusam. Araabika rikastab kohvi šokolladi, suhkruroo, marjade ja puuviljade maitsenüanssidegga.  
Kuna araabika taimed annavad vähem saaki ja on haigustele vastuvõtlikumad, on oad kallimad, kui robusta. 
Araabika oa tunned ära S kujulise prao järgi.

ROBUSTA

Olenemata enda "robustsemast" maitsest ja madalamast prestiižusest, annab robusta kohvile omadusi, mida paljud kohvijoojad armastavad ja kohvist otsivad. 
Robusta kofeiinisisaldus on 2 korda suurem, kui araabikal. Seega, kui soovid, et su kohv oleks kange, peab see kindlalt olema tehtud ubadest, millest kasvõi mingi osa koosneb robustast. 
Robusta annab kohvile tiheda ja siidise kreema - see on see kreemjas pruunikas vaht, mis katab ideaalset espressot.
Kui oled cappuccino, caffelatte või mõne muu piimakohvi jooja, on just robusta see, mis toob kohvi maitse sinu lemmikjoogis esile. 
Robusta oa tunned ära sirge prao järgi. 

KUMBA EELISTADA?

Olgugi, et keskmine eesti kohvijooja võib õelda, et eelistab 100% araabika kohvi, ei pruugi see 100% tõele vastata.
Enamik eesti kohvijoojatest joob enda kohvi piimaga ning lisaks aromaatsusele otsib sealt ka kangust ja tugevamaid maitsenoote. Niimõnigi võtab enda kohvist viimast, kühveldades tassipõhjast lusikaga välja ka sinna jäänud kreemajäägid. Kohvi, mis kõike seda pakub, saab valmistada vaid ubade segust, mis sisaldab nii araabikat, kui ka robustat. 
Sordist enam mõjutab kohvijoogi maitset ubade kvaliteet, kasvutingimused , päritolu, röstiprofiil ja säilitustingimused. Muutujaid on väga palju. 
Kui korraldada Eestis pime maitsetest juhusliku valimiga, võidavad tihti kohvid, mille araabika sisaldus jääb 40-60% vahele. 

Seega ärge seadke enda kohvile piire vaid robusta ja araabika koostise järgi. Röstikojad on loonud ohtralt põnevaid segusid ja röstiprofiile, mille vahel enda maitserännakuid pidada. 

Kohviubade püsitellimus kontorisse - subscription.

Tellite kontorisse igal kuul kohvi juurde?
Või käib keegi töötajatest seda poest toomas? 
Saab ka lihtsamalt ja soodsamalt.

Kui puhkuste aeg välja arvata, on kohvi kulu kontoris üpris stabiilne. Seega saab enda kontori umbkaudset igakuist tarbitava kohvi kogust päris täpselt ette ennustada. 

Kui on teada kõigile meeldiv kohv ja selle igakuine tarbimiskogus, on mõistlik teha kohvi püsitellimus - kohv saadetakse teile kontorisse automaatselt igal kuul või väiksema tarbimise puhul näiteks üle kuu, et säästa transpordi kuludelt.

Kui palju Teie kontoris kohvi kulub?

Kui te seda täpselt ei tea, on seda üpris lihtne arvutada. 
Kuldne keskmine arvestus on 2 tassi kohvi tööpäevas iga kontori töötaja kohta. 
Enamik kontoritest töötab 20 päeva kuus.
1kg kohvist saab ca 100 tassi kohvi. 


Seega, kui teie kontoris on 10 töötajat, saate arvutada nii: 
10 (töötajate arv) x 2 (tassi keskmiselt tööpäevas) x 20 (tööpäeva kuus)= 400 tassi kuus. 

400 (tassi kuus) / 100 (tassi ühest kilost kohvist)= 4kg kohvi kuus. 

Millist kohvi kontorisse tellida?


Maitseeelistusi on mitmeid, seega tuleb leida just see õige uba, mis enamikule meelepärane on ja mitte kellelegi vastumeelne ei ole.
Kõige lihtsam viis selleks on lihtlabane maitsetest. 
Eelarvamuste vältimiseks on soovitatav maitsetest teha pimesi - ilma kohvi nime matsejatele avaldamata. 
Selleks ostke 3 erinevat Teile sobivas hinnaklassis uba, tarbige need järjest ära ja koguge samal ajal kohvijoojatelt tagasisidet. Kas maitseb, või mitte?

Kui Te kolmest erinevast kohvist kõigile meelepärast varianti ei leia, tasub proovida natukene kallimaid ube. Väga suure tõenäosusega leiate kõigi lemmiku just nende seast.

 
Miks peab kontoris hea kohv olema?

Selles, kas kontoris peab kohv olema, ei ole küsimustki. Rohkem kui 60% tööealistest inimestest naudivad kohvi igapäevaselt ja suurem osa kohvidest juuakse päeva esimeses pooles ehk töö ajal. 

Kui töötajad käivad kohvi tanklast või kohvikust ostmas, võib järeldada, et kontoris pakutav ei ole piisavalt hea. Lisaks väljas kohvi nautimisele kuluvale ajale, läheb nii raisku ka palju häid ideid, mis kontori kohvinurgas vestlusringides tihti tekkivad. 

Kui kohtute kontoris koostööpartnerite või klientidega ning pakute neile kohvi, on see osake üldmuljest ja mälestusest, mis te neile enda ettevõttest loote. Seega hea kohv on Teie kontori visiitkaardiks. 

Kõige tähtsam on aga loomulikult Sinu igapäevane kohvinauding.