Kas sa Espressot tead?

Kui ei, siis teeme tutvust.
Alustuseks lase endale üks espresso ja kõrvale klaas vett.

Espresso on kõigi populaarsemate kohvijookide (cappuccino, caffe latte, flat white, caffe Americano) vundamendiks.
Espresso valmib, kui peeneks jahvatatud rõstitud kohviubadest (ca 7g) pressitakse 9-10 barise rõhu all läbi ca 90 kraadine vesi.
Just selle protsessi tulemusel eristub espresso ja selle baasil valmistatavad joogid filterkohvist ja muudel meetoditel valmistatud kohvidest.
Espresso valmistamisel jõuavad jooki väikesed õlitilgad, kohvi tahked osad ja gaasi mullikesed, millest moodustub joogile kreema – pinnal olev vahukiht.
See kooslus tagab espresso erilise aromaatsuse ja maitseküllasuse, mida muude valmistamiseetoditega ei saavuta.

Millistest ubadest espressot valmistada?
Ei ole olemas spetsiaalseid Espresso kohviube. Kohviubade valik sõltub jooja maitseeelistustest.
Kui kohvitootja on pakile kirjutanud „Espresso“ või mis iganes muu kohvijoogi nimetuse, on tegemist lihtsalt turundusliku nüansiga.
Kuna espressos tulevad kõik kohvi maitsed kontsentreerituse tõttu tugevalt esile, tasub selle joogi jaoks eelistada kvaliteetsemaid kohviube.

Kui kange on espresso?
Espresso arvatakse olema kangem, kui ta tegelikult on.
Klassikalises espressoshotis, mis on ca 30ml, on tegelikult kofeiini 2-4x vähem, kui kruusitäies filterkohvis.
1 shot espressot sisaldab natuke üle 50mg kofeiini, samas, kui kruusitäis „pätikohvi“ sisaldab ca 200mg.
See tuleneb kohvipuru kontakti kestvusest kuuma veega.
Espresso valmistamiseks surutakse kuum vesi läbi kohvipuru rõhu all, ca 25 sekunid jooksul, samas, kui filterkohvi puhul kestab kohvi „tõmbamine“ üle 2 minuti.
Espresso maitse on väga rikkalik ning kofeiin jõuab jooja verre kiiremini, sellest ka inimlik valearusaam, et  see jook on kangem.

Kui vana on espresso?
1884 aastal patendeeris Toriinost pärit itaallane Angela Moriondo, esmakordselt auru jõul töötava seadme, mis valmistas kohvi espresso meetodil. See seade oli aga algeline ning valmistas korraga suurema koguse kohvi.
1901 aastal patendeeris Milano itaallane Luigi Bezzera mitmed uuendused olemasolevale seadmele, mille tulemusel oli võimalik kohvi valmistada serveeringute kaupa, auru jõul, kiiresti ning ühe seadmega.   
Kusjuures, espresso baasil valmistatavad caffe latted ja cappuccinod leiutati ca 50 aastat hiljem hoopis USA-s.

Miks juua espressot?
Lisaks ergutavale toimele, omistatakse espressole ja kohvile üldiselt mitmeid häid omadusi:
Parandab pikaajalist mälu.
Sisaldab ohtralt antioksüdante.
Suurendab füüsilist aktiivsust.
Kiirendab ainevahetust.
Vähendab diabeedi riski.
Parandab keskendumisvõimet.
Sisaldab vähe kaloreid.
Vähendab insuldi võimalust.
Soodustab kaalu langetamist.
Tõstab tuju.

Kui espresso ei kuulu sinu igapäevaste jookide hulka, on aeg avardada enda päevaste maitseelamuste horisonti ning leida talle oma koht.
Meeldivaid espressoelamusi!